Fraktsioneeruv kristalliseerumine

Fraktsioneeruv kristalliseerumine on kristalliseerumise mudel, mille puhul tahkete faaside gravitatsioonilisel sadestusel või muudel sarnastel juhtudel lakkab eralduvate tahke ja vedela faaside vastastikmõju toimimast.^[1]

Magmade moodustumisel toimub fraktsioneeruv kristalliseerumine sageli kristallisatsioonilise diferentseerumise vormis, mis on üks peamisi viise diferentseerida looduslikke sulamagmasid.^[1] Fraktsioonilise kristallisatsiooni käigus tekkinud kristallid isoleeritakse magmast kohe ning mineraali ja magma vahel ei toimu enam ühtegi keemilist reaktsiooni^[2].

Mõiste "fraktsioneeruv kristalliseerumine" võttis kasutusele USA petroloog Norman Levi Bowen. 1922. aastal^[3] pakkus ta välja mudeli (Boweni skeem), mis selgitab, kuidas kristallid tekkejärgselt magmast isoleeritakse^[2].

↑ ^1,0 ^1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega slovar on ilma tekstita.
↑ ^2,0 ^2,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega kullerud on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega bowen on ilma tekstita.

[slovar-1] 1,0 ^1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega slovar on ilma tekstita.

[kullerud-2] 2,0 ^2,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega kullerud on ilma tekstita.

[bowen-3] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega bowen on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]